wergeld'i kohta, mis on trahvide alustalaks. 2.1 Trahvid ja wergeld (veritasu või meheraha, tasu inimese tapmise eest) Trahvide tase sõltus kõnealuse isiku sotsiaalsest staatusest. Arvestati kolme astet: aadlik (nobilis), vabakodanik (liber) ja talupoeg/tööline (litus või poolvaba kodanik). Lisaks olid ka orjad, kuid nendel oli ainult nende turuväärtus. Lisaks oli ka vaimulikkond, kuid neid ei arvatud Charlemagne valitsemise ajal germaani seaduste hulka. Trahv (või kompensatsioon) Friisias vabakodaniku tapmise eest oli 53 solidust (kuldmünti) ja 1 denaari või tremissi. Tavalistes müntides võrdub see 1920 hõbepenni. Talupoja trahv oli täpselt pool vabakodaniku omast. Trahv aadliku tapmise eest on regionaalselt erinev: Kesk-Friisias oli see 80 solidust (täpselt 50% rohkem kui vabakodaniku eest), kuid Ida- ja Lääne-Friisias oli see 106 solidust ja 2 denaari (2x rohkem kui vabakodaniku eest). Seega oli talupoja-vabakodaniku-aadliku suhe Kesk-
A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Kasuistlikkus. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi. Vanne, õnnistus, needus arhailises õiguses Veritasu kättemaks perekonna või sugukonna liikme vastu toime pandud teo, enamasti tapmise aga ka kehavigastuste tekitamiste eest. Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim
annaabi.ee 
