Villu Valgud on aminohapetsest moodustatud polümeerid. Valgu struktuuri tasemed: - esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur (peptiidside) o-o-o-o-o-o-o-o- - teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur (esmane ahel on keerdunud spiraali või voltunud, -heeliks) - kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur (enamasti keraja kujuga gloobul nt. Fribriin, mis on vere hüübimisel osalev valk.) - neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur (moodustub erinevate gloobulite liitumisel, nt. Hemoglobiin) Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke. Fribrill- niitjas struktuur. Biofunktsioonid: - ensümaatiline (ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilist kiirust). - Kaitsefunktsioon (küüned, nokk, karvad, soomused, suled, antikehad)
Tekib verehüüve ehk punane tromb. Fibrinolüüsifaas – plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas, mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist. Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Lisaks organismist (urokinaas) kui organismist väljaspoolt pärit aktivaatorid (streptokinaas) Hüübimise normaalseks kulgemiseks vajalikud faktorid (prototrombiin → trombiin; fibrinogeen → fribriin; püsiv fibriin). Neist üheainsa faktori puudumine võib takistada trombiini moodustumist ning põhjustada vere hüübimise häireid. Hüübimist käivitav roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil. Sisemise tee ül on pigem hüübimise hoidmine. Hüübimise regulatsioon: seriinproteaaside inhibiitorid, trombiini poolt aktiveeritud proteiin C, endoteeli ja vererakkude hüübimist pärssivad mehhanismid, fibrinolüütiline süsteem.