Albrecht Dürer Detsember 2017 Albrecht Dürer 21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528 Nürnberg saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister Suhtles palju ka Itaalia kunsti suurkujudega, sh Raphael, Giovanni Bellini ja Leonardo da Vinci. (käis Itaalias 1494 ja 1505) 23-aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Agnes Freyga. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Mitmeid aastaid kannatas Dürer palaviku ja minestushoogude käes, tal kahtlustati malaariat. Õppis algselt kullassepaks, kui otsustas hiljem minna Michael Wolgemuti õpipoisiks. Vend Hans oli samuti kunstnik (peres 14-18 last) Looming Ta on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia")
Loodan, et mõned inimesed saavad parema kujutluspildi tema elust ja loomingust, mis on päris muljetavaldav. Albrecht Düreri elulugu ja looming Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer (1471-1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. 23- aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Dürer Agnes Freyga, kelle isa oli pronksisepp ja amatöörharfimängija. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi
hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega. Ruuni võib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega "kulda"; nii kulda kui merevaiku on maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra müütides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub olevat müütides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina. Freya sai Brisingamenilt kaelakee magamise eest selle teinud nelja kääbustöölisega. See on Freya küllusesümbol. Tema isa rikas Jumal Njord on siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi küsitlemine. Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sümbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima