see kantakse üle realistlikumale sihtmärgile. Nt leidsid Hovland ja Sears (1940) olulise seose majanduskriisi ja mustanahaliste lintsimise vahel (oluline Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 situatsiooniline tegur). Kriitikute meelest ei ole majanduslike tingimuste ja agressiooni vahelised seosed piisavat tõestust leidnud. Frustratsioon võib küll kaasa aidata, ent see ei saa olla agressiooni väljendumise peamine põhjus. Katarktilisuse hüpotees freudlik idee, et kui inimene on silmitsi frustreeriva või ärritava situatsiooniga, kuhjuvad temas negatiivsed emotsioonid. Saavutamaks sisemist tasakaalu, tuleb need välja elada tekib agressioon. Kriitikute kohaselt ei kehti see alati: on leitud, et kuigi frustreerunud inimesed said oma tundeid väljendada midagi lüües, ei vähendanud see ärrituvust frustratsiooni tekitaja suhtes. Kognitiivne neoassotsiatsiooniline mudel (cognitive neoassociationalist model)
- Kirjanduses. - Kujutavas kunstis (dadaism, abstraktsionism, sürrealism). - Tarbekunstis ja arhitektuuris (funktsionalism). - Muusikas (atonaalne muusika / dzäss / kergemuusika). - Teatris, tantsudes. - Moes (lühikesed seelikud ja juuksed). Olulised mõjutajad kunstis ja kirjanduses: - Einsteini relatiivsusteooria (1905). Aja mõistmine nt kirjanduses muutub ,,einsteinlikuks". - Freudi psühhoanalüüs ja alateadvus. ,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal:
annaabi.ee 
