konspektis). Freud tõlgendaja silmis Geoffrey Hartman. Akadeemia 7 lk. 14511473. Kirjanduslik analüüs, nagu ka Freudi unenäoanalüüs, ei tee enamat ega vähemat kui toob kujundites või sõnades ilmsiks iseseisva elu, millel on omaenda liikumine. Tõlgendusmeetod Freudi puhul ei ole nii eraldatud unenäost, oma objektist, nagu võiks arvata. Ta leiutab uue tekstuaalsuse, transkribeerides unenägusid omamoodi. Tähtis pole mitte unenägu vaid unenäotekst. Me näeme Freudis unenägude sepitsejat, kes ei saa kuulsaks mitte uhkete unenägudega, vaid unenägude seletamise kunsti või teadusega, mida ta nimetas kuninglikuks teeks Freud tahab nii hirmsasti rajada psühhoteraapiat kindlale, teaduslikule alusele, et vabastab end psüühiliste aktide ülehindamisest . Samal ajal on ta meile teinud raskeks väärtustada tõlgendusi, mis ei põhine psühholoogilise teguri prioriteedil. Lõppkokkuvõtteks: taastatud
teaduslik teadmine psüühika toimimisest. Jungi spiritualismi- ja religiooni-lembelisus tekitasid talle raskusi suhtlemiseks intellektuaalsetes ja teaduslikes ringkondades. Jungi panus psühhoanalüüsi meetodite arsenali seisneb vabade sõnaassotsiatsioonide meetodi kasutuselevõtus. See lubas tal avastada "kompleksid," mis kujutavad endast suhteliselt autonoomseid emotsioonide ja kogemuse moodustisi psüühika arhetüübilise tuuma ümber. Algul äratas see Freudis huvi lootusega tõestada niiviisi alateadvuse olemasolu, kuid hiljem tõukas Freud Jungi selle liigse müstikasse ning okultismi kaldumise tõttu endast eemale. Jungi arvates on psüühikale omane transtsendentsus (kõiksus) ja "mina" (ego) on selle transtsendentsuse sümboliks, olles ühtlasi vastandiks alateadvuslikule psychele. Jungi järgi on isiksuse seesmise konflikti põhjuseks kahe äärmusliku seisukoha olemasolu ja nende seisukohtade järsk vahetumine
annaabi.ee 
