niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. Michelangelo. Inimese loomine. Osa Vatikani Sixtuse kabeli lage katvast freskost. Alates keskajast on laialt levinud tahvelmaal. Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Sandro Botticelli. Veenuse sünd. Tempera. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid
puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga. Kujutis kraabitakse pealmistesse kihtidesse, paljastades osaliselt alumisi kihte. 4.Vitraaz värvilistest klaasidest kokku pandud pilt ( tina raamistusest), ese või aken. Vitraaz võib olla pildiga või geomeetrilise mustriga
Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha ,,hullu" järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Maalikunst võttis esialgu samuti eeskuju Bütsantsist. Venemaa ikoonid on leebemad, eriti armastati punase ja kuldse värvi koosmõju. Vanavene kunstis saab rääkida ka freskost (märjale krohvile maalitud pilt). Tuntud freskomaalija oli Theophanes Grek (Kreeklane), kes oli pärit Bütsantsist, kuid rahvuselt kreeklane. Ta elas ja töötas Venemaal ligi 40 aastat, põhiliselt Novgorodis ja Moskvas. Oma aja kohta oli ta väga haritud ja tark mees. Tema väljendusviis on lakooniline, vorm on antud suurelt ja pinnaliselt, koloriit põhiliselt pruunides toonides, kasutas tumedat piirjoont. Tal oli mitmeid õpilasi ja seetõttu valmis ka mitmeid töid ühiselt
alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid
annaabi.ee 
