elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma. 1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama. Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal
2.2 Domenico Ghirlandaio 1488. aastal sai 12-aastasest Michelangelost Ghirlandaio õpipoiss. Õpingud pidid kestma kolm aastat, kuid Michelangelo lahkus juba aasta pärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase omade kõrval kahvatuma. Et Ghirlandaio tegeles parajasti monumentaalse seinamaalingute seeriaga Firenze jõuka Tornabuoni perekonna jaoks, avanes Michelangelol võimalus õppida temalt freskomaalimise põhitõdesid, mis omandasid tema hilisema karjääri käigus määratava tähtsuse. 2.3 Bertoldo di Giovanni Ghirlandaio töökoda külastasid Firenze kuulsamad inimesed. Mõned neist olid Lorenzo de' Medici, linna kõige mõjukama mehe kaaskonnast. Peagi kohtus Michelangelo Bertoldo di Giovanniga. Noore mehena oli Beroldo olnud silmapaistva skulptori Donatello õpilane. Nüüd oli ta Lorenzo de' Medici teenistuses ta valmistas kujusid ja medaleid ning hoolitses Lorenzo kunstikogu eest