Pildid on enamasti figuraalsed, harva geomeetrilised ja tihti päris moodsate piltide sarnased. Algul tõmmati krohvi pinnal kujutatava maali piirjooned kas graveerimisega või värvidega. Hiljem maaliti pinnad punase, sinise või kollase värviga. Ka musta ja rohelist värvi kasutati. Valge värvi korral jäeti krohvi pind värvimata. Iseloomulikumad pildid olid vaasikandja pilt, mis leitud ühest käigust, kus oli terve rida freskomaale, kujutades mehi, kes kannavad terava põhjaga ohvrivaase, nagu neid Kreetast sadade kaupa kätte on saadud. Meeste ihuvärvus on tume ja nad kannavad ainult kintspükse. Maalide värvid olid üllatavalt selged kui need möödunud sajandi algul avastati. Maalidel kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist. Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja
teineteisest. Esiteks kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades. Freskomaale ja vaase Kreeta saarelt Leide Kreeta saarelt. 1- madude jumalanna; 2 - kivist vaas, millel kujutatud spordiharjutusi ja maadlusi ning härjavõitlust; 3 - kivist pitsat mäetipul seisva jumalanna kujuga Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine