mis on meie laiuskraadile normaalsed. Viimastel aastatel on märtsi lõpust mai keskpaigani esinenud episoode, mil osoonikihi paksus osutub mõnest päevast kuni paari nädalani isegi kuni 25% võrra tavalisest madalamaks. Need kujutavad teatud ohtu, sest sel ajal pole ei inimesed ega muu biosfäär tavalisest suuremate UV-kiiritustihedustega kohanenud. Mitmed suured keemiakompaniid töötavad välja alternatiivseid freoone, mis ei oleks ohtlikud osoonile. On leitud rasketele freoonidele asendajaid. Need sisaldavad vähe või üldse mitte kloori. Samas kipuvad need olema põlemisohtlikud ja mõned ka mürgised. Samuti tuleb nende hind kallim. Freoonide asendamine on raske kõikides riikides. Üleminek kahjututele freoonidele ei saa alata üleöö. Kuid mõnikord piisab ka vähesest, et tublisti kaitsta osoonikihti. Iga inimene, kes tahab vabaneda oma vanast külmikust, saaba anda väikese panuse osoonikihi õhenemise pidurdamiseks
madala päikeseaktiivsusega aastatel talvise polaartsükloni ulatus Antarktika kohal. Seega väheneb ka kevadise osooniaugu pindala. 3.4 Osoonikihi tulevik Paljud teadlased tegelevad osoonikihi tuleviku olukorra modelleerimisega. Nad üritavad selgitada millises ulatuses tuleb õhku saastavate ühendite hulka piirata. Erinevate matemaatiliste meetodite abil prognoositakse osoonikihi tulevasi arengustsenaariume. Eriti suurt täehelepanu tuleb pöörata freoonidele ja haloonidele , sest neile ühenditele on iseloomulik pika aja jooksul atmosfääri akumuleeruda. Freoonide kuhjumise atmosfääris peataks V. Luts u(1989) andmeil alles 85% suurune toodangu kärpimine. Et osooniaukude peapõhjus on freoonide koosseisus olev kloor ja freoonide eluiga atmosfääris ulatub isegi üle saja aasta, siis ei aita ka nende tootmise päevapealt l&oti lde;petamine osooniauku kohe kaotada. Parimal juhul võiksime neist vabaneda mõnekümne aasta pärast
annaabi.ee 
