Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1. Orgaanilised ained on redutseerijad 2. - 3. Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirndada katalüsaatorite abil ja temperatuuri tõstmisega. 4
Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Halogeenalkaa nid Halogeenalkaanide seosed Dioksiinidega Freoonidega Keskkonnasaastega Dioksiinidega Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge Dioksiinid tekivad halogeenide põlemisel Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone.
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes.
hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena.
produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Mida nimetatakse freoonideks? madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku.... 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? süsteem põhineb välisõhu kaitse seadusel 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised
sest avastati selle kahjulikkus ka inimestele ja loomadele. Sellel on erakordne püsivus ja edasikanduvus. Kahjulikkus võib ilmneda alles aastaid hiljem. Aasia ja Aafrika riigid kasutavad seda endiselt, sest seal on tohutus koguses sääski ja sääsed levitavad malaariat. DDT võib tekitada vähki, kuid malaariasse sureb rohkem inimesi kui seda kasutades vähki. 11) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Kasutatakse külmikutes soojust neelava ainena, vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel;asendamatud on nad tulekustutusvahendina kohtades, kus teised vahendid ei sobi (arvutuskeskused, kosmosejaamad). Lagundavad osoonikihti ja tekitavad kasuhooneefekti.
Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Kahjuliku kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis. Osooniauk 20.sajandi teisel poolel hävitasid seda kaitsvat osoonikihti stabiilsed kemikaalid, mida nimetatakse freoonideks. Põhisüüdlaseks selles on väidetavalt freoonide koostisse kuuluv kloor (Paist & Mäeküla 2002). Esialgu kasutati freoone külmutusseadmetes, seejärel autode õhukonditsioneerides, survegaasina pihustites, vahtplastist konteinerite valmistamisel ja elektroonika puhastamiseks. Alles 1985. aastal avastas Suurbritannia teadlane Joe Farman suure ,,augu" osoonikihis (tegelikult osoonikihi tugeva õhenemise). 2000. aastal oli selle ,,augu" suurus juba 30 miljonit ruutkilomeetrit,
kodudest välja. Pärast DDT keelustamist on sajad tuhanded inimesed hakanud jälle haigestuma malaariasse. Seetõttu on mõningad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leitakse et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamiga kaasnevate vähijuhtude tulemusena. Kui ei leita sama odavat asendajat DDT-le, siis ei ole võimalik tema kasutamisest ka lõplikult loobuda. 10. Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- kloroühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena
annaabi.ee 
