kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. Gall F.J. Gall (1758-1828) ta tegutses praktiseeriva arstina ning pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis, süüdistatuna determinismis ja materialismis sunniti teda 1807 Viinist lahkuma, elu lõpuni töötas Pariisis. tuntuim nimi on Gall (Austria arst) 1810-1819 avaldas oma neljaköitelise "Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia", kus esitas oma tervikliku doktriini à arvas, et kõik võimed, andmed, isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad inimese aju erinevates piirkonandes. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata
inimese välimusest? 4. Kas mingid elu kestel omandatud anaoomilised muutused (armid,näomoonutused) suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit
annaabi.ee 
