Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 T (sul) jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 1.2)Võre sõmede vahelised aatomid.- Kui aatom läheb võtesõlmest vahlisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui Ev ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 1.3)Schottky ja Frenkeli defektid- Keemiliste ühendite kristallides(näit AB) esinevad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kritalli stöhhiomeetria.( A ja B võresõlmed on võrnsed). A ja B vakantsid- Schottky defekt ; A ja võrevaheline A- Frenkeli defekt. 2)Lisanddefektid--Absoluutselt puhtaid materjale pole olemas. Tehniliselt puhtad materjalid sisaldavad kuni 1% lisandeid. Tihti viiakse materjali sisse lisandeid spetsiaalselt, st kasutatakse sulameid.
8. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? materjali plastilised deformatsioonil, materjalide järsul jahutamisel külmutades kinni materjali kõrgtemperatuurse defektkoostise, kui ka materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel asjaoludel täitmata, koha võre vahel 10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12. Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise? Elektronegatiivsus, asendatava ja asendava aatomi valents, struktuuri faktor 13. Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. 14. Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille
,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 2) Võre sõlmede vahelised (lüh võrevahelised) aatomid (joon 3-1) Kui aatom läheb võresõlmest sõlmede vahelisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui EV ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 3) Schottky defektid ja Frenkeli defektid Keemiliste ühendite kristallides (näit AB) esievad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kristalli stöhhiomeetria (A ja B võresõlmede arv on võrdne): A ja B vakantsid (VA ja VB) - Schottky defektid; A vakants ja võrevaheline A (VA ja Ai) - Frenkeli defektid (joon 3-2) Omadefektid võivad omada ka laengut, nagu ioonid. 3.2.2 Lisanddefektid e lisandite aatomid Absoluutselt puhtaid materjale ei ole olemas. Tehniliselt puhtad materjalid sisaldavad kuni 1 % lisandeid.
kordse sammu kaugusel. Arvestades aine struktuuri, võib öelda, et paljud tahked kehad, näiteks klaas, on tegelikult vedelikud oma füüsikaliste omaduste poolest (need on isotroopsed) – kuigi, väga suure viskoossusega vedelik (voolab väga aeglaselt). Selline vedelik on tegelikult nn metastabiilses olekus – alajahutatud vedelik. Kui selline tahke aine sulab (muutub vedelaks, voolavaks), siis ei soojust ei eraldu, üleminek tahkest olekust vedelasse on pidev, mitte hüppeline. Vastavalt Frenkeli teooriale toimub vedelikus molekulide soojusliikumine järgmiselt: molekul võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega, toimub ka difusioon vedelikes märgatavalt kiiremini kui kristallides, st difusiooni mehanism on sarnane difusiooniga gaasides.
Sellist defekti, mis koosneb katiooni ja aniooni vakantsist, nimetatakse Schottky defektiks (joon. 3.42). 2. positiivne katioon läheb võresõlmest võre vahele moodustades võrevahelise defekti. Samaaegselt jääb normaalsesse võresõlme katioonivakants. Sellist tüüpi defektipaari, mis koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist nimetatakse Frenkel'i defektiks (joon. 3.42). Võimalik on muidugi ka aniooni minek võre vahele ja Frenkeli paari - anioonvakants - aniooni moodustav aatom võre vahel - teke. Tegelik olukord on veelgi keerulisem, sest tekkinud vakantsid ja võrevahelised aatomid võivad olla erineval astmel laetud võrreldes normaalse (ideaalse) võrega. Omadefektide teke 44 võres viib materjali elektriliste parameetrite muutustele. Näiteks sellises aines nagu CdS on võimalik vaid omadefektide kontsentratsiooni muutmisega saada elektrijuhtivuse muutus,
annaabi.ee 
