Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes. Weimari vabariigi opositsioon Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal). 1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand)
Saksamaa lipul pole alati kasutatud musta, punast ja kollast värvi. Pärast AustroPrussianite sõda Prussianid valitsesid Põhja - Saksamaa konfedöratsiooni ja võtsid musta, valge ja punase trikoloori enda lipule. See lipp hiljem tuli Saksamaa impeeriumi lipuks. Must, punane, kollane ja must, valge ja punane lipp on mänginud tähtsat rolli Saksamaa ajaloos ja neil on olnud mitmeid tähendusi. Saksamaa lipp tuli sõjast Napoleoni vastu. Neid värve kasutati Lützowsches Freikorps vormidel. Lützowsches Freikorps ühing koosnes üliõpilastest, kes tõusid Saksamaa okupatsiooni vastu Prantsusmaal. Kuna nad olid Saksamaa erinevatest paikadest kandsid nad eri värvi riideid ja ainuke võimalus neil oli välja näha ühtemoodi ja nad pidid enda riided värvima mustaks. Nende nööbid olid kuldsed ja neil olid punased kaunistused. Saksamaa riigilipp(1)
annaabi.ee 
