Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad sambad ja obeliskid, Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor ("Estonia" koor ja RAM pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks, koorirezii oli loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli Jürgenson). Balletitrupi delikaatselt stiliseeritud liikumine haakus lavastuse atmosfääriga hästi (liikumisjuht Irina Härm). Solistid olid nähtud esietendusel peamiselt külalised. (Kokku oli etenduste seerias kolm koosseisu, viimasena astusid peaosades üles Pille Lill, Riina Airenne, Vello Jürna ja Aare Saal.) Eesti ooperipublikule hästi tuntud lauljanna Cynthia Makrise
saada” (Berendt 1999: 164). Koos kõlaga peaks mainima ka teist olulist, kõlaga otseselt seoses olevat komponenti – džässilikku fraseerimist. Sound ehk kõlapilt ja sellega seonduv vastav fraseerimine on džässi kõige “mustemad” elemendid ning siin võib täheldada otsest seost lõuna istandustega ja sealtkaudu Aafrikaga. Need kaks on nii olulised, et kui džässmuusik esitab mõne klassikalise muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot- noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal- ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult džässiliku tulemuse. Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb meloodia- ja rütmisektsioonist
annaabi.ee 
