FRAASID Heas fraasis on haripunkt, mis võib fraasisiseselt olla: - alguses (ja siis toimub sellest hargnemine edasi) - keskel (tõus haripunktini ja lahendus sellele järgnevalt) - lõpus (kogu fraas on ehitatud lõpule suundumisele) Selline fraseerimine on sarnane klassikalise muusika fraseerimisele, traditsioonilise poeesia fraseerimisele ja ka kõne fraseerimisele. Tavaliselt esineb selline fraseerimine töödes, kus karaktreriloome või musikaalsus on esimesel kohal seda fraseerimise meetodit ei kohta tavalislt nn.abstraktsetes tantsudes. HARIPUNKT (CLIMAX) saavutatakse pinge ja lahenduse mõistetega -draamatilise pingega tööd vajavad haripunkti, kuid mitte igas töös ei ole see vajalik ega ühtemoodi teostatav. Haripunkti mõistet võib vaadelda fraasi tasandil, osade tasandil, terve töö tasandil või siis ei ole see mõiste töö kontekstis vaadeldav üldse. SECTIONS tantsu osad on traditsiooniliselt eraldatavad (eristatavad), kuid nad
sealtkaudu Aafrikaga. Need kaks on nii olulised, et kui džässmuusik esitab mõne klassikalise muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot- noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal- ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult džässiliku tulemuse. Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb meloodia- ja rütmisektsioonist. Esimesse kuuluvad trompet, saksofon, klarnet ja teised nn viisipillid, teise trummid, (kontra)bass, kitarr ja klaver (tingimusel, et nad pole parajasti soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo-
annaabi.ee 
