kõrgemaks, st pooldasid eraomandit. Radikaalne vaesuse nõudmine, mida nende üks osa nõudis, viis vastuollu ka ametliku kirikuga. Ametlik kirik hakkas neid käsitlema kui ketsereid ja neid ametlikult hukkama. Paavstil polnud selleks mitte teoloogiline vaid poliitiline põhjendus. Assisi Clara asutas ka tsitserlaste naisharu, neid kutsuti Klarissideks. Samuti pidasid oluliseks evangeeliumi täpset järimist. Sarnased tõekspidamised frantsisklastega. Sama värvi rüü nagu meestelgi. Klarissid olid väga tihedalt seotud hospidalide ja vaeste eest hoolitsemisega. Olid olemas ka kolmas haru peale nais ja meesharudele tertsiaaride kogukond. Seal olid ilmikud, kes tahtsid elada ,,maailmas", ent patukahetsejatena vaese mehe ideaalide kohaselt. Riietust: Kapuutsiga mungakuub, mis on tuhkhalliast pruunini (varieeub), mida hoidis koos nöör. Harilikult käisid paljajalu. Õpetusest:
emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega. Dominiiklaste konvendid olid Tlnas, Tartus, Narvasse rajamine ei õnnestunud, sest enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel. Traditsiooniliselt peetud 1229 või 1239. Frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres ning Lihulas (seda ei ole suudetud tõestada). Seejuures vaid Tartu konvent oli alguse saanud juba 13. saj, Rakvere ja Viljandi oma pärinevad alles 15. saj, Tartu rajamise aeg ka päris kindel ei ole
annaabi.ee 
