1504 aasta katk tappis Harju- ja Virumaal üle poole elanikest. Vana-Liivi maapäevad 1421 aastast hakatakse pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, kus arutatakse ja otsustatakse sise- ja välispoliitilisi küsimusi (määratakse maksud, võetakse ette samme talupoegade pagemise tõkestamiseks). Maapäevadest võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal. Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres (1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad")
Saj. II poolel välja kujunenud gooti arhitektuur jäi suures osas Itaaliale võõraks. Alates 13.sajandist võis küll täheldada gooti dekoratiivdetailide kasutamist, mitte aga konstruktiivsete põhimõtete järgimist. Prantsusmaalt Itaaliasse tulnud tsistertsi mungad püüdsid oma 13.saj. ehitatud kloostreis küll kinni pidada traditsioonilisest gooti ehituskunstist (Fossanova klooster, eriti kloostrikirik, 12.saj. lõpp, 13.saj. algus), dominiiklased ja frantsiskaanlased seevastu pidasid kinni Itaalias juurdunud ehitustraditsioonidest ja arendasid välja itaalia gootikale iseloomulikud jooned. Need ilmnevad eeskätt lihtsas ruumilises lahenduses, kus gootikale omast vertikaalsuspüüet tasandasid ümarkaarsed avaused ning horisontaalsete ridadena laotud 60 polükroomne tahveldis. Frantsiskaanlaste varaseima ehitise Assisi kloostrikompleksi San
annaabi.ee 
