Hattula Püha Rist- sinna 14. saj ehitatud kirikusse tehti ka palverännakuid. Kes palverännakule minna ei saanud tegi lihtsalt kirikule annetuse. Vadstena klooster- selle rajas Püha Birgitta 14. saj alguses, rootsi pühak. Ta rajas kaksikkloostrite süsteemi, kus elasid nii mungad kui ka nunnad. Õigepea levisid need üle Euroopa. (1407 rajati Pirita klooster) Neis kloostrites on selline süsteem, et nunnad rändavad iga 4-6 aasta tagant järgmisse kloostrisse. Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud, kes loobusid oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti vastu). 1517 toimus Lutheri usupuhastus, mis jõudis Soome 1555. Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri
Teos ,,Liivimaa ajaloo lühiülevaade" jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsnud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus. ·Burchard Waldis- oli fransiskaani munk Riiast, kes teel Rooma läks üle reformatsioonile. Tagasiteel Riiga hülgas munga elu ja abiellus. Ta oli 2 korda vangis. Pärast vabastamist sai temast Abterode pastor. Ta on tuntud oma ,,Aesopi valmide" versiooni poolest. Elas u 1490-1556. ·Tilman Brakel- oli pastor ·Haridus 16. Sajandil- Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj
annaabi.ee 
