esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon). Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nimetatakse koalitsiooniparteideks.
- Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Uurimiskomisjon - ehk avalikkuse huvioribiidis asuvate probleemide uurimise komisjonid; Näiteks - Riigikogu uurimiskomisjon riigi viljareservi kadumise uurimiseks (tegevuse lõpetanud); Probleemikomisjonid võib moodustada olulisetähtsusega probleemi läbitöötamiseks, poliitikate väljatöötamiseks. Näiteks - Riigikogu probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks Riigikogu franktsiooni selgtamine Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks. Kui