14. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise määramine: Ehk destillatsiooninäitajad. Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud osa (üle keenud osa) mahu% -temperatuur, mis on saadud mootoribensiini destilleerimisel standardtingimuste- EVS-EN ISO 3405. Mootoribensiinide fraktsioonkoostis iseloomustab temperatuuridevahemikke, mille juures aurustuvad teatud fraktsioonid e. osised mootoribensiinist. Parema ülevaate fraktsioonkoostisest annavad aurustumiskõverad, mis koostatakse destilleerimise katse andmete alusel. Fraktsioonkoostise sätestus on maailmas erinev. Enamus riike sätestab Ameerika süsteemiga, aga väike osa riike ka Euroopa süsteemiga. Ameerika süsteemi kohaselt normitakse temperatuurid, mille kohaselt on aurustunud 10, 50 ja 90 mahu % mootorikütusest ning keemise lõpptemperatuur. Euroopa süsteemi kohaselt normitakse t10 ja t50 asemel destilleerunud osa mahu % E
mõõdetakse aeromeetriga. Bensiini tihedus temperatuuril 20°C on 0,7…0,77g/cm3. Kütteväärtuseks nimetatakse 1 kg kütuse põlemisel eralduvat soojushulka ja seda mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda ökonoomsemalt ta töötab. Bensiini aurustuvus oleneb fraktsioonkoostisest. Detonatsioonikindlust hinnatakse leppeliselt oktaaniarvuga. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub töösegu detoneerimisele. Kui kokkusurutud töösegu põleb normaaltingimustes kiirusega 20…25 m/s, siis ebaõige bensiini kasutamisel võib töösegu põlemine toimuda kiirusega kuni 2000 m/s – plahvatuslikult, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniline põlemine mõjub väga kahjulikult mootorile ja suurendab mootori kulumist. Detonatsiooni tunnused on löögid mootoris,
annaabi.ee 
