alla 60 miinus kraadi 4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus 5.Korrosiivsus: Happesus, vaskplaadikatse, vees lahustuvad happed ja alused, merkaptaanne väävel 6.Kõrvalised lisandid: Vesi ja tahked osised 7.Tihedus: 15 (20) 8.Välimus: Läbipaistvus ja värvus 13. Mootoribensiinide (staatiline ja dünaamiline) aurustumine e lenduvus: eraldi lehel 14. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise määramine: Ehk destillatsiooninäitajad. Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud osa (üle keenud osa) mahu% -temperatuur, mis on saadud mootoribensiini destilleerimisel standardtingimuste- EVS-EN ISO 3405. Mootoribensiinide fraktsioonkoostis iseloomustab temperatuuridevahemikke, mille juures aurustuvad teatud fraktsioonid e. osised mootoribensiinist. Parema ülevaate fraktsioonkoostisest annavad aurustumiskõverad, mis
kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Bensiinid Bensiin on värvitu, kergesti voolav ning tugeva, ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiinide tihedus on 680...780 kg/ m³. Koostis sõltub lähtenaftast ja tootmisviisist. Bensiinide koostises eelistatakse isoalkaane, tsüklaane ja areene. Toodetakse lennuki- ja autobensiine. Lennukibensiinid on väiksema tihedusega ja erinevad autobensiinidest fraktsioonkoostise ning puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml. Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu
Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise stabiilsus ja kaod kütuste hoidmisel. Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada
Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise stabiilsus ja kaod kütuste hoidmisel. Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada
annaabi.ee 
