ulatuse järgi hinnata osakeste suhtelist massi. Mõõtmistulemused esitatakse piikide seeriana, kus piigi kõrgus on võrdeline vastava massiga osakeste arvuga. Tekitatakse spektromeetris vaakum Proov viiakse auruna sisestuskambrisse Proov viiakse ionisatsiooni kambrisse Kiirendatud elektronid põrkuvad aurustunud aine molekulidega Molekulist viiakse välja elektron Tekib molekulaarne katioon Katioon võib fragmenteeruda Tekkinud ioonid ja fragmendid kiirendatakse (liikumisel läbi tugeva magnetväljaga metallvõrede) (kerged ioonid on kiiremad) Kiirendatud osakesed mööduvad elektromagneti poolusest Magnetväli kallutab ioonide liikumist (oleneb kiirusest ja magnetvälja suurusest) Teatud elektrivälja tugevuse korral jõuavad detektorisse ainult kindla massiga osakesed Tehniliselt koosneb massispektromeeter proovisisendist (joonis 1), kuhu viiakse uuritav proov,
heitgaside toime. Reaktsiooni tulemusena tekivad toksilised ained, mis on kahjuliku toimega. Üsna oluline osa on osoonil, mis antropogeense saastuse tõttu moodustub maapinnalähedastes õhukihtides. Tekib pilvitu ja kuiva ilmaga ning seda soodustuvad atmosfääri sattunud süsivesikud. Kütuste põlemine toimub lämmastiku ja hapniku seguses õhus. Väga kõrgel temperatuuril võib suhteliselt intertne N2 fragmenteeruda ja astub reaktsiooni O+N2-NO+N Osooni tekkimine N+O2-NO+O summeerides need võrrandid saame N2+O2-2NO Lämmastikoksiidi oksüdatsioonil sudus tekib lämmastikdioksiid. UV mõjul NO ja NO2 ergastuvad ja moodustub monohapnik ja edasi juba osoon. NO+hv+O2->NO2+O NO2+hv-NO+O NO2+hv+O2-NO+O3 O2+O->O3 Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste ühenditega, tekivad toksilised ained. Happevihmad
Mõned neist klompidest võivad ummistada sooned ja katkestada normaalset organite vere varustamist (nt maksa, aju või neerude). Verevoolu puudus võib põhjustada suuri kahjustusi organites. Teistel DIC juhtudel hüübimis proteiinid veres tarbitakse ära. Kui see juhtub, siis on sul suur risk tõsiseks verejooksuks, isegi väikeste vigastuste puhul. Sul võib samuti olla samuti verejooks, mis algab iseeneslikult. Selle haiguse korral võivad terved punalibled fragmenteeruda ja lõhustuda, kui nad liiguvad läbi väikeste veresoonte, mis on täitunud klompidega. Riskifaktorid: Vere ülekande reaktsioon, vähk (eriti teatud leukeemia vormid), pankrease põletik (pankreatiit), infektsioon veres (bakterite või seente toimel), maksahaigus, komplikatsioonid rasedusel (platsenta jääb maha peale sünnitust), hiljutine operatsioon või anesteesia, mitmed koevigastused (põletused, peavigastused), suur hemangioma (veresoon, mis pole formuleerunud korralikult) MCH-