22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla
Võib lugeda matiundlikkuse normaalparadigmastumise valguses. Veel ka romaan ,,Kentaur" (2003). ,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati veel midagi muud, pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks. Esimene luulekogu ,,Selle talve laused" (1978). 1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku