Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega. Viimased neutraliseerivad fragariamiini toimet. Samal eesmärgil soovitatakse maasikahooajal süüa mett. Metsmaasikad on kõige sobivamad keediste ja dzemmide valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikad ei sobi, sest marja pinnal olevatest seemnetest läheb kompotivedelikku fragariamiini, mis muudab selle maitse mõrkjaks. (Köök, juuli-august 2005)
Paljuneb peamiselt vegetatiivselt, aga ka seemnetega, vilju levitavad linnud ja imetajad. Kasutamine: kuivatatud vilju on rahvameditsiinis kasutatud podagra ning neeru- ja sapikivide puhul, kogu taime kasutati higileajava vahendina. Viljad sisaldavad suhkruid, happeid, mineraalaineid (Ca, Fe, P), eeterlikku õli, pektiini, parkaineid, C ja B vitamiine, jm. Seemnised sisaldavad mõruainet fragariamiini, mis mõnedel inimestel tekitab nahale sügeleva lööbe. Sama aine mõjul on ka keedetud moos ja kompott pisut mõrkjad. Soovitav on marju külmutada, toormoosi teha, kuivatada, värskelt süüa. Marju kasutatakse ka kondiitritööstustes ja jogurtite-kohupiima- segude tegemiseks. KOLDNÕGES Galeobdolon luteum, nime päritolu: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest gale nirk, tõhk, bdolos vina, lehk; taime ebameeldiva lõhna järgi. Luteum (lad.k.) kollane
annaabi.ee 
