Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid, tükid, tombud, ääred paistavad läbi. TARA Värviline ring või pärg kuu või päikese ümber. Oranzid ja punased toonid paremini nähtavad. Ilmnevad Ac ja Sc puhul NIMBOSTRATUS Kihtsajupilved tuleb laia vööndina, võib sadada tunde. Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved
· · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · kiire õhurõhu tõus · tuul pöördub järsult paremale, · püsib tugevana · · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · · Frondi lähenemisel · Õhurõhk järsult langeb · Tuul muutub puhanguliseks · · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe · front · Nimbostratus · Fractonimbus · Altostratus · Cirrostratus · Cirrus · · Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus · · Pilvetsoon 300 km · · Sajutsoon 200 km, frondi järel · · Talvel · Laussademed · Pilvede ülemine piir 4-5 km · · Suvel · ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud, · äike,puhanguline tuul · Pilvede kõrgus kuni 10 km Sooja frondi ilm · Enne fronti · õhurõhu intensiivne langus
2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede alla tekivad nn rebenenud vihmapilved Fractonimbus , mis ise sademeid ei anna, kuid võivad kaasneda kõigi sademeid andvate pilvedega. Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki: 1.Rünkpilved(Cumulus) rünkpilved on ilusa ilma pilved. Rünkpilve areng algab vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega. Kui pilv edasi areneb,
· Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · Tugev turbulents · Frondi järel kiire õhurõhu tõus tuul pöördub järsult paremale, püsib tugevana · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · Frondi lähenemisel Õhurõhk järsult langeb Tuul muutub puhanguliseks · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe front Nimbostratus Fractonimbus Altostratus Cirrostratus Cirrus · Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus · Pilvetsoon 300 km · Sajutsoon 200 km, frondi järel · Talvel Laussademed Pilvede ülemine piir 4-5 km · Suvel ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud, äike,puhanguline tuul Pilvede kõrgus kuni 10 km Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm front kiiremini ? jõuab soojale järele?tekib liitfront e
annaabi.ee 
