viisil. Kogud: ,,Tule mu koopasse, mateeria" (2007), ,,Heureka" (2008), ,,Kunstiteadlase jõulupuu" (2010), ,,Must tomat" (2013) viimane luuleraamat praeguse seisuga. ,,Keelepuhtuse deklaratsioon" on kõige märgilisem Kangro tekst. Keeleluulest sotsiaalse luule suunas. Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak. Teksti loogikad on erinevad. Kangro luulel fraasitasandil ei pruugi olla midagi eriskummalist. Kangrol fraas on selge ja puhastatud. See, kuidas suurem tervik moodustub, tekib mõttekohti või pausi. Ütlemata jätmine, teatav elliptilisus on omane. Äkiline kontrast, mis on Kangrole oluline. 24. Mida on eesti uuemas urbanistlikus luules peetud ,,tõeliseks eluks" ja kuidas seda kujutatakse (fs'i ja/või Jürgen Rooste jt loomingu näitel)? Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine. Ei saa öelda, et kirjanikud
sõltuvus kontekstist püstitab ühtlasi pedagoogilise nõude tegelda sõnavaratöös mitte isoleeritud sõnadega, vaid sõnadega kontekstis. Fraasitasand: Kas nimetatud tasandil lähtuda mõistmisel fraasist kui kõnesegmendist või lausest kui keeleüksusest, ei ole üheselt selge. Keerulise koostisega liitlause võib tajumisel olla samaväärne sidusa lauserühmaga, mida mõnel juhul saab mõista osalausete kaupa, mõnel juhul on aga vajalik simultaanne analüüs. N. Žinkini järgi on fraasitasandil vaja ütluse mõistmiseks täita järgmised ülesanded: ära tunda süntaktiline struktuur loogiliste suhete mõistmiseks, seostada sõnatähendused ja mõista lause tähendust, mõista lause mõtet ja see mingis koodis säilitada. Ühtlasi on pedagoogil nii suuliseks suhtlemiseks kui ka lugemismaterjali valikuks kasulik teada fraaside tajumist soodustavaid asjaolusid: • enamlevinud lausemallid ja grammatilised vormid ning tuttav sõnavara;
annaabi.ee 
