mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu
kaksteistsõrmiksool) Limaskesta päriskihti eraldab epiteelist basaalmembraan ja kihi moodustab seedetrakti algusosas kollageenseid kiude sisaldav kohev sidekude Limaskesta lihaskiht koosneb mõnes silelihasrakkude poolt moodustatud kihist Limaskesta epiteeliga kaetud pinnareljeef on kogu seedekanali ulatuses erinev – see võib olla sile (põsed), võib moodustada foveoole (magu), krüpte (sooled), volte, ja epiteelrakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud (peensool) Submukooskihi moodustab kiudsidekude, mis osaleb limaskesta pikikurdude moodustumisel Mõnedes osades (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) paiknevad submukoosas näärmed Nende näärmete juhad kulgevad läbi proopria ja avanevad limaskesta pinnale Submukooskiht sisaldab veresooni, lümfisooni ja lümfoidkoe koondiseid ning närvipõimikuid Lihaskest
annaabi.ee 
