Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid · Graanulid sisaldavad inaktiivset ensüümi prekursorit, pepsinogeeni (tänu maohappele
vagudega ümbritsetud alad 1-6 mm annavad seanahast portfelli meenutava ilme - Maolohukesed foveolae gastricae MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb)
mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu
annaabi.ee 
