nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga
Stiimuli energiast tulenev viivis - Meeleorganite vastus sõltub sellest kui tugev oli stiimul Silmade liikumine – tajumiseks hädavajalik - Kuhu me ei vaata seda me ei näe - Valgus peab langema kindlale alale, silmi peab liigutama et igale poole näha - Sakaadid – hüpped, vajalikud selleks et tekiks pidev stimulatsioon silma põhjas - Kui pilt on kogu aeg paigal siis rakud ei võta enam infot vastu ja jääb hall pind - Lähivaatlus -foveaalne ala, kaugem – pära-foveaalne, kauge – periferaalne Pupilli diameeter – kognitiivse pingutuse (mitte nägemise) mõõt. Ajalised ja ruumilised vastastoimed - Liikuv objekt lokaliseeritakse tema tegelikust asukohast ettepoole - Objekt mis ilmub nõuab tajumiseks aega Kiired ja aeglased tajuprotsessid Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. III LOENG
annaabi.ee 
