Majanduse arenedes tugevnes töölisklass; 1919 puhkes Winnipegis üldstreik.. 1931 sai Kanadast Briti Rahvaste Ühendusse (aastast 1949 Rahvaste Ühendus) kuuluv vormiliselt sõltumatu riik. 10.XI 1939 kuulutas Kanada Saksamaale sõja, II maailmasõjas hukkus 42 000 kanadalast. 1942 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Sõda virgutas majanduse arengut, ühtlasi suurenes USA poliitiline mõju. 1945-57 rändas Kanadasse umbes 1,5 miljonit inimest. 1949 sai Suurbritannia valdusest New Foundlandist Kanada 10. provints. Kanada võttis osa NATO asutamisest (1949). Tugevnes töölisliikumine 1956 ühinesid kaks suuremat ametiühingute keskorganisatsiooni Kanada Tööliskongressiks (Canadian Labour Congress). Frankokanadalaste võitlus keelelise ja kultuurilise diskrimineerimise vastu arenes 1960. aastate lõpus separatistlikuks liikumiseks. P. E. Trideau valitsuse lõpu ajal tunnistati 1976 prantsuse keel Kanada teiseks riigikeeleks, 1982 astus jõusse esimene rahvuslik konstitutsioon
gruppidena. Valge mänd (Pinus stróbus L.) Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. 11 Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad
Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Valge mänd (Pinus stróbus L.)Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat.
annaabi.ee 
