· Epipelagiaal maailmamare ülemine valgusrohke (eufootiline) veekiht, milles areneb fütoplankton; 5 · Batüpelagiaal maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Ei ole päikesevalgust ega fotosünteesivaid organisme. Organanilist ainet loovad kemoautotroofid; · Abüssopelagial maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Allpol batüpelagiaali. Ei ole päikesevalgust ega fototroofseid organisme. Jaguneb abüssopelagiaaliks (kitsamas tähenduses) ja ultraabüssopelagiaaliks (kõige sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m.
Taimed omastavad toiteelemente juurte kaudu. Peamiselt vett, hapniku ja mullalahuses olevaid või asenduvalt neeldunud mineraalaineid ning vähesel määral ka lahustunud orgaanilisi ühendeid. Toitainete omastamine mikroorganismide vahendusel kõrgemad taimed õhulämmastikku otseslt ei omasta; vabalt mullas elavate lämmastikku siduvate bakterite hulgas on nii aeroobseid kui anaeroobseid, autotroofsied kui ka hetertroofseid, fototroofseid kui ka kemotroofseid baktereid. Toitainete omastamine seetne vahendusel mükoriisa ehk kõrgemate taimede ja seente kooslusvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid ( jaguneb seitsmeks mükoriisatüübiks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa; ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoitne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa; ohidoidne mükoriisa)
annaabi.ee 
