Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi dzentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka mütoloogiat, tõestuseks see, et fotol on sambad ja palm potis. Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada. Talbot leiutas kaheastmeliste fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive. Fototehnoloogia jätkuv täiustumine üheks põhjuseks, miks osa maalikunstnikke hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest ja otsima maalikunstile uusi ülesandeid. Impressionism Impressionism saab Lätis kiiresti leviku. Purvits. Ka Ormisson & Burmann olid tema õpilased. Eestisse jõuab hiljem, massiliselt alles 1920.aastatel. Kaovad ära ühtsed värvipinnad & tugevad kontuurjooned. Sellist asja looduses ei esine, see on kunstnike kokkulepe, et kergemini edasi anda. Kasutatakse mitut värvi korraga
1920. aastatel. Esimene rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906, Tallinna Andres Perti trükikotta. Siia toodi 1909 ka ladumismasinad. Eestis oli XX sajandi alguses 44 trükikoda (neist 14 Tallinnas ja 8 Tartus), 1910 oli neid 58 (16 Tln-s ja 12 Trt-s). Trükikodade asutamine seostus juba XIX sajandi lõpukümnendeil üha sagedamini ajalehtede väljaandmisega (Grenzstein, Hermann jt). Tsinkograafiatöökojad võimaldasid avaldada ka fotosid, kuid kuna fototehnoloogia oli veel algeline ja kallis, siis tehti seda harva. Et liikuvaid objekte pildistada polnud võimalik, avaldatigi esialgu asulate vaateid, ehitiste pilte või portreesid. Üldiselt olid eestlaste trükikojad sakslaste omadest halvemini sisustatud, kuna osteti vanu masinaid põhiliselt Saksamaalt uute jaoks ei jätkunud raha. Moodsa ja ajakohase trükikoja avas 1905 Tallinnas ajalehe Uus Aeg ja hiljem Päevalehe väljaandja Andres Pert.
annaabi.ee 
