· Avariiväljalülitusnupp (STOPP lülitid). Pingi kaitsepiirded Kaitsepiire tagab, et kõrvalised isikud ei satuks pingi töötsooni (seda piiret tarnitakse pingiga ainult tellija erisoovil). Töödeldava materjali vahetuspiirkond Töölauad on jagatud üldjuhul kaheks piirkonnaks (erijuhtudel ka rohkemateks piirkondadeks). Programmi käivitamisel võib teenindaja astuda vaid töötsooni, kus antud momendil ei toimu liikumist. Juhul, kui teenindaja rikub tsooni piire, pink seiskub. · fotosilmaga töötsoonid · põranda matid · "padjad" tööüksusel Tööagregaatide katted Katted täidavad üheaegselt höövellaastude imemiskondlite funktsiooni ja samuti kaitsevad väljalendavate osakeste eest. Samuti on need kaitseks käte või muude kehaosade sattumise eest instrumentide ja agregaatide töötsooni. Ilma kateteta on pingil töötamine keelatud. Katted võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad vastavalt agregaatide töö iseloomule. Avarii väljalülitusnupud
Nõudepesuks 5-10% Söögitegemiseks, joogiks, koristamiseks ja muudeks toiminguteks 35% Vee säästmine Veega priiskamine suurendab kulutusi ja koormab reoveepuhastit Vee säästmise võimalused majapidamises: · Mõõda tarbitava vee hulka milleks ja kui palju vett kulub · Hoolda ja kohanda veesäästuks olemasolevad sanitaarseadmed · Alanda või ühtlusta survet (rõhuregulaator) · Paigaldada veesööstuseadmed (vooluhulgapiirel, termostaadi või fotosilmaga veevõtuseadmed, kahesüsteemne WC-loputuskast) · Kasuta joogivett ainult toidu ja hügieeni tarbeks Liigne veesäästmine: kui veega lausa koonerdatakse, võib reoveetorustik ummistuda ja reovee bioloogilise puhastamisega raskusi tekkida. Vee säästmisel tõuseb reovee ainesisaldus. Seetõttu peab tarbitava vee hulk jääma piiresse 80-150 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Vee tõhusam säästmine on otstarbekas vaid kogumiskaevu korral, sest seda tuleb siis harvem tühjendada
pikemaajalisi vaatlusi. Samas ei suuda automaatsete loendurite andmed pakkuda informatsiooni külastajate käitumisharjumuste, tegevuste jm karakteristika kohta. Automaatseid loendureid on mitmesuguseid, mõned neist reageerivad infrapunasensorite, vibratsiooniandurite, fotosilmade jms abiga, aga on ka surveplaatidele (peale astudes või sõites toimub lülitus) ja raadiosaatjatele üles ehitatud süsteeme. Automaatseid sõidukite loendureid, nagu näiteks Taanis kasutatavad fotosilmaga detektorid, kasutati kuues riigis. Inimeste ja jalgrataste loendamiseks kasutati automaatseid seadmeid kolmeteistkümnes riigis. Automaatsete loendurite kasutamine on Põhja- ja Kesk-Euroopas üldiselt tagasihoidlik, samas on mõned uuringus osalenud riigid kasutanud neid juba aastaid (Soome, Suurbritannia ja Taani). Mõned riigid on neid hiljuti kasutama hakanud (Austria) ja umbes pooltes uuringus osalenud riikides ei ole neid külastajate seireks kunagi kasutatud.
annaabi.ee 
