1909 ajakirjas „Figaros“ – me tuleme uut kunsti tegema!; tulid u 5 meest pikkades mustades kuubedes, kaabudes, vuntsidega. MARINETTI – futurismi algataja; sürrealismi manifest. SEVERINI – „Tantsijatari dünaamika“ (tumesinine kleit, liikumise väljendamine). BALLA – „Ketikoera dünaamika“ (taksikoer). BOCCIONI – „Tänav tungib majja“. DELAUNAY – „Eiffeli torn“ (peetakse ka kubistlikuks). MUYBRIDGE – fotoseeriad liikumisest ABSTRAKTSIONISM ISELOOMUSTAB o Loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest o Puudub seos ümbritsevaga o Kasutati punkte, jooni, värvipindu o Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma o Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“
tõttu. Üks oli seotud sõltuvuse probleemidega ning eriarsti loaga oli intervjueeritud alaealist sõltuvuse ohvrit. Teisel juhul oli tegemist portreefilmiga puudega lapsest. Ka selle puhul oli konfidentsiaalsuse nõue hooldaja poolt esitatud. Komisjon hindas teemade käsitlemise ning intervjueerimise oskust. Mõlemad tööd olid päris head. Eriti südantliigutav oli puudega lapse lugu. Meediaprojektide hindamine on muidugi keerukas, sest kõrvuti tulevad esitamisele filmid ja fotoseeriad või kunstilise kujunduse tööd. Seega iga töö puhul on komisjon otsustanud, milliseid aspekte eriliselt hinnata. Peamiselt oleme püüdnud hinnata, kuidas õpilane suudab edastada oma sõnumit. Hindamisel pole olnud ka eesmärk hinnetega selgeks teha, et ühe looming on halvem kui teisel. Pigem on pakutud autoritele tagasisidet, mil viisil oleks töö ehk paremini oma eesmärki täitnud. Nii näiteks on publitsistliku loo puhul oluline teema avamise oskus, tausta tundmine,