vajavad õitsemiseks kriitilisest miinimumist pikemat aega, on klassifitseeritud pika- päevataimede hulka. Kriitiline päeva pikkus lühipäevataimele on 15,5 tundi, mis tähendab et taim õitseb siis kui päeva pikkus on väiksem kui 15,5 tundi ööpäevas. Pikapäevataime kriitiline päevapikkus on 11 tundi - taim õitseb siis kui päeva pikkus ületab selle tundide arvu. Fotoperiodismi mõiste võib olla eksitav. Fakt on see, et taimed ei mõõda kestvat päevapikkust, ega ka fotoperioodi kestvust, vaid mõõdavad pimeda aja vältust. Selle järelduseni viivad katsed, mille korral segati taimi pimedusperioodil ereda valgusega. Vähem kui minutine valgusvihk tekitas uuritavale taimele efekti - õitsemine hilines. Fotoperioodi tajuvad organid on taimedel lehed. Lehe tundlikus sõltub lehe vanusest - noor leht on tundlikum kui vanem. Pärast fotoperioodi tajumist käivitab leht signaalide ahela, mis peaks informeerima teisi taimeorganeid fotoperioodi algusest. 7
summaarses fütokroomi koguses (Pr+Pfr) -- > seeläbi on ka seda väiksem Pfr kasvu pärssiv toime ja taim saab kiiremini varjust välja kasvada Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed Kvalitatiivsetel lühipäevataimedel on õitsemiseks absoluutselt vajalik lühike fotoperiood. Kvantitatiivsed lühipäevataimed õitsevad nii pikkade kui lühikeste fotoperioodide korral, kuid lühikese fotoperioodi korral on efekt (õitsemine) parem. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A) varju vältimise reaktsioon(kaugpunane valgus soodustab)
Ainult 5 päeva, kui temp on 30 kraadi (14 kraadi lävest ülapool). Kõigil neil juhtudel kulub arenguks 70 päev-kraadi: 17,5 x 4 = 70 ja 5 x 14 = 70. Sellise teadmistega saab näiteks ette planeerida tõrje algust. Selle kohta on tark mees öelnud: ,,ökoloogid peavad õppima nägema mitte läbi enda silmade vaid läbi organismi silmade". Temperatuur on tihti seoses mõne teise tingimusgea ntks fotoperiodismiga. Ntks sookase seemned vajavad idanema hakkamiseks stimuleerivat fotoperioodi. Kui isend asetada lühikemaks ajaks suhteliselt kõrgesse tempi, siis võib tema reageering temparatuurile nihkuda kõrgemate tempide poole. Reeglina see nii ei toimi. Muutumised, mida saame aklimatiseerumise tagajärjel esile kutsuda on minimaalsed, kuid neid on kasutatud (põllukultuuride juures, et muuta nad külmakindlamaks). Kõrged tempid on väga ohtlikud, kuna kõrge temp põhjustab ensüümide inaktivatsiooni või isegi valkude degradatsiooni. Kõrgematel
annaabi.ee 
