Ta võttis esimese fotograafina Tartus kasutusele kolloodiumklaasnegatiivid. Varem kasutas dagerrotüüpmenetlust, alates 1853.a septembrist tegi fotosid paberile ja koloreeris neid akvarellidega. Borchardt öötas koos oma venna Carl Amandus Borchardtiga (1853-1855). Tal on medalid rahvusvahelistelt näitustelt Berliinis (1865) ja Pariisis (1870). Jäi elama Riiga, kus oli üks Läi silmapaistvamaid fotograafe ligi 40 aastat. (http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/index.php?isik=22) TLÜ Haapsalu Kolledz 7 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 5. 1854 Albumiinpaberi leiutamine muutis fotod senisest odavamaks ja võimaldas neid lihtsalt lõigata, mistõttu sai neid üsna odavalt toota ja müüa ka lihtrahvale, kes seni olid fotograafiast kõrvale jäänud
Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja pandud Eestis tegutsenud fotograafide töid
annaabi.ee 
