c. Võimaldab täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes saame koostada väga täpseid taevakaarte 20. Mis on reflektor ja refraktorteleskoop? Mis on neil vahet? a. Refklektor on peegelteleskoop b. Refraktorteleskoop on läätsteleskoop c. Refraktoril on suuremad mõõtmed ning seda on kallis toota. 21. Millist infot saab tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Kasutades teleskoobil optikas tuntud mõõteriistu nagu fotomeetrit, polaarimeetrit, spektroskoopi, saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid Maapealsete allikate kiirgustega. See omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. 22. Millal selgitati välja varjutuse teaduslik olemus? 17. sajandi alguses tehnika arenguga. 23. Millal kujunes välja varjutuste suhteliselt täpne ennustamine? 20. sajandi alguses. 24. Miks on/oli varjutuste uurimine tähtis
Koostatakse 3-veeruline katseandmete tabel, mis on aluseks kromatogrammi koostamisele ja töö tulemuste väljatoomisele. Mõõtmistulemused kantakse tabelisse, fikseerides ka 55 värvusetute fraktsioonide numbrid ja elueerumismahud, märkides nende optilise tiheduse väärtuseks 0. NB! Kuna iga segus sisalduva aine optilise tiheduse väärtust mõõdetakse ainele iseloomulikul neeldumismaksimumi lainepikkusel max, siis ei tohi unustada spektro- fotomeetrit vastavale lainepikkusele reguleerida! Katseandmete tabel Fraktsiooni nr Elueerumismaht Optiline tihedus, A V, ml Ühendatud fraktsioon 0 1 2 3 ... Tulemused ja nende interpreteerimine A. Esitatakse kasutatud kolonni iseloomustavad parameetrid:
annaabi.ee 
