mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 10. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust
{CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10- 16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust.
Õhu saastatus on tekkinud looduslike protsesside ja inimtegevuse koosmõju tulemusel. Looduslikud allikad on valdavalt hajusallikad, inimtekkelised aga enamasti punktallikad. Peamised looduslikud õhusaaste allikad on metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus, mulla erosioon, mineraalide murenemine, taimede ja loomade lagunemisprotsessid, mulla ja veepinnalt õhkupaiskuvad heitmed, lenduvad süsivesinike heitmed taimestikult, osooni ja lämmastikuoksiidide teke äikesetormidest ja osooni teke fotokeemilistest reaktsioonidest. Looduslikud saasteallikad võivad tekitada tõsiseid õhu kvaliteedi probleeme, kui saasteaineid tekitatakse olulistes kogustes inimeste asustuste lähedal. Peale tolmu tormi, metsatulekahjude ja vulkaaniliste tegevuse ei ole looduslik õhu saastatus olnud eriti suur ühiskondlik mure. Selline saastus omab enamasti suhteliselt väikest mõju tervisele ja üldisele heaolule, kuna saasteainete tasemed loodusliku õhusaastuse puhul on üdiselt väga madalad
annaabi.ee 
