Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel. NO tekib sisepõlemismootorites: Põletamisel kõrgetel temperatuuridel tekivad hapniku ja lämmastiku aatomid:
Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel. NO tekib sisepõlemismootorites: Põletamisel kõrgetel temperatuuridel tekivad hapniku ja lämmastiku aatomid: kus M on suure energiaga keha, mis omab piisavalt energiat,
annaabi.ee 
