usaldusväärne, mitmekülgne ning turvaline Võimaldab mõõta kaugust, arvutada pindala ja ruumala, ajastute mõõtmist, mõõteandmete liitmist, ühendust arvutiga jne Laserpointer Ehk laserviip Väikese võimsusega pooljuhtdioodlaser Sisaldab kiirt formeerivat ja koondavat läätse Toiteallikaks on 1,5 V patarei Laserprinter Tööpõhimõte: laserkiir moodustab pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist, fotojuhtivuse mõjul eemaldatakse laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte, trumli laetud osad korjavad endale kuiva tindi osakesed, mille trummel põletab lehele Plussid Miinused Kiire Kallim Kvaliteetne Suurem ja raskem Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võimaldab korraga kahele poolele printida DVDlugeja Kasutab punast laserit DVD
elektrivälja siirdealal ES. See ala takistab edasist laengukandjate difusiooni, seega on nagu tõkkekihiks. Tõkkekihi laius on määratud aukude ja elektronide difusioonitee pikkuste summaga Lp + Ln. Laengukandjate difusioonitee pikkuse L, s.o vahemaa, mille nad läbivad eluea jooksul difusiooni tulemusena, saab leida mittetasakaaluliste laengukandjate eluea o alusel: L = Do kus D laengukandjate difusioonitegur. Mittetasakaaluliste laengukandjate eluea mõistet vaatleme fotojuhtivuse juures, ta määrb ära seadise inertsi (kiiretoimelisuse). Tõõkekihi (siirdeala) ulatuses on sisemise elektrivälja toimel energiatsoonid kaldu, st enamuslaengukandjate liikumisele ühelt alalt teisele esineb energiabarjäär (joonis 2.15). Vaatleme, mis juhtub, kui p-n siirdele rakendada väline elektriväli. Seda illustreerib joonis 2.16. Kui ühendada välise pingeallika positiivne poolus p-alaga ja negatiivne poolus n-alaga, siis on
2 (43) Joonis 4.1. Elektromagnetiline spekter [http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_spectrum] 4.2 Valgustundlikud seadised Valgustundlike seadiste töö põhineb sise- või välisfotoefektil. 4.2.1 Fotoefekti liigid Sisefotoefekt (sisemine fotoefekt) on elektromagnetkiirguse mõjul toimuv elektronide energiatasemete ümberjaotumine pooljuhtides ja dielektrikutes, mis avaldub fotojuhtivuse või fotoelektromotoorjõu kaudu. Fotojuhtivus on aine elektrijuhtivuse muutumine optilise kiirguse (elektromagnetkiirguse) toimel. Fotojuhtivust põhjustab elektromagnetkiirguse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 3 (43) neeldumisega kaasnev elektronide jaotuse muutumine pooljuhis või dielektrikus; p-n siirde olemasolu ei ole siin vajalik
Sel juhul läbib pn-siiret vool, mis tekib vähemuslaengukandjate liikumisest välispinge toimel. Valgustustiheduse tugevnemisel vastuvool kasvab, sest suureneb pooljuhi aatomite ionisatsioonist tekkinud laengukandjate hulk. Fotodiood töötab selles reziimis nagu pooljuhtdiood, mille vastuvoolu tüürib valgus. ................................... Emax: Si 0,5-0,6V; GaAs 0,87V Fototakisti (fotoresistor). Seadis, mille elektritakistus muutub kiirgusenergia toimel. Fotojuhtivuse effekt W.Smith (1873) Se. klaasplaadile kantud pooljuhtkiht koos voolujuhtivate kontak- tidega. Materjalina kasutakse WiS, PbS, CdS; sulfiidid. 45 Fototakisti valgus- ja spektraaltunnusjooned: Üldjuhul seadis aeglase toimega. Töösagedused kuni 100 Hz ! __________ - fototakistid pliisulfiidide baasil. Fototransistor 46
Materjale, kus esineb luminestsentsnähtus, nimetatakse fosfoorideks. Luminestsentsinähtus leiab praktikas laialdast kasutamist. Sellele põhinevad televisioon ja arvuti monitorid. Elektroluminestsentsil põhinevad valgusdioodid, mida kasutatakse digitaalsetes arvuti monitorides. 8.13.2. Fotojuhtivus Fotojuhtivus on nähtus, kus materjali elektrijuhtivus suureneb tema valgustamisel. Fotojuhtivus põhineb jällegi valguse neeldumisel ja elektron-auk paaride tekkel. Fotojuhtivuse üheks kasutusalaks on päikeseelemendid, kus toimub p-n üleminekul päikeseenergia otsene muundamine elektrienergiaks. 73
annaabi.ee 
