fotosünteesimehhanism? C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades. 27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28. Miks C4 mehhanism üldse välja arenes? C4 mehhanism arenes välja ajal, mil süsihappegaasi kontsentratsioon oli atmosfääris umbes poole väiksem kui tänapäeval ehk C4 mehhanism arenes välja vastuseks rasketele keskkonnatingimustele. 29. Kuidas C4 taimed on elimineerinud fotohingamise? C4 taimed on elimineerunud fotohingamise, kuna nad koguvad süsihappegaasi ehk taimes on kogu aeg süsihappegaasi ja RUBISCO ei võta seega CO2 asemel O2-te. 30. Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni? C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni, kuna nad koguvad süsihappegaasi. 31. Teate mis osa C4 fotosünteesist toimub pärg- ja mis mesofülli rakkudes
ja mis toimub, kui RUBISCO seob hapnikku - fotohingamine? 47. Oskate eristada C3 ja C4 lehe anatoomiat. C4 Pärgrakkude vahel pole õhuruume - mesofülli rakud paiknevad tihedamalt kui C3 lehes 48. Mis on RUBISCO ja, mis on selle ensüümi ülesanne? Fikseerib CO2 e, liidab selle ribuloos 1,5 bisfosfaadile 49. Kuidas fotohingamine mõjutab taimede saagikust? - vähendab taimede saagikust 50. Miks C4 taimedes pole fotohingamine probleem? C4 fotosünteesi mehhanism on kujunenud fotohingamise vältimiseks- C4 taimedel pole fotohingamist, sest nad koguvad CO2-e mesofülli rakkudesse kokku ja O2 ei pääse löögile 51. Näidake fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse vahemik. Miks seda spektri piirkonda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus? sest kloroplastides sisalduvad pigmendid võtavad seda kiirgust häst vastu FAK 400700 nm 5 53. Märkige iga liigi juurde, et kas tegemist on C3 või C4 taimega Mais C4
Taimede pimehingamisena mõeldakse mitokondriaalset hingamisahelat, mis toimub nii pimedas kui valges. Nimetage fotorespiratsiooni toimumise piirkonnad rakus. Fotohingamises osalevad kloroplastid,peroksüsoomid ja mitokondrid. Kloroplast : siin algab ja lõpeb fotohingamine. Mitokonder : NAD taandamine. CO2 eraldumine. Millest sõltub valgushingamise intensiivsus Kuna Rubisco teatavasti seob nii CO2 kui O2, siis nende gaaside konsentratsioonide suhetest sõltub fotohingamise intensiivsus. Fotosünteesi intensiivsust mõõdetakse lehekambris eksperimentaalselt CO2 neeldumise järgi. Kas tegelik (arvutuslik) fotosünteesi intensiivsus (CO2 neeldumine) on suurem või väiksem? Põhjendage. Tegelik fotosünteesi intensiivsus on väiksem kui eksperimentaalselt mõõdetu. Seda seetõttu, et fotosünteesitavas objektis toimub valguse toimel mõningal määral ka CO2 eraldumine. Kui hapniku kontsentratsioon atmosfääris kasvab, kas fotosünteesi intensiivsus
viiest kolmesüsinikulisest kolm viiesüsinikulist suhkrut. Fotohingamine – lisaks CO2-le võib Rubisco abil ribuloosbisfosfaadile liituda ka O2. Tekib viiesüsinikuline produkt, mis laguneb 2 ja 3-süsinikuliseks. 3- süsinikuline taandatakse, 2-süsinikuline viiakse metabolismiahelasse, kus kaks molekuli liidetakse kokku, saadakse 4C ühend, siis eraldatakse CO2 ja järgi jääb 3C ühend. See muudetakse jälle fotosünteesimehhanismis taandatavale kujule, CO2 aga väljub lehest. Fotohingamise üks mõte on et kaitsta ülereduktsiooni eest. C4 fotosünteesi on mitu tüüpi. NADP-malic enzyme tüübi puhul PEP karboksüülimisel tekkiv oksaalatsetaat taandatakse malaadiks, mis difundeerub pärjarakkudesse ja dekarboksüülitakse seal NADP seoselise malic ensüümi abil. Sel juhul CO2 eraldumist saadab NADP taandamine, niiet koos CO2ga imporditakse pärjarakkudesse ka NADPH. Seda tüüpi taimedes toimub
annaabi.ee 
