Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid) b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal) 2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene
12.Kõrgusandmete kogumise võimalused (kirjeldada lühidalt vähemalt 4 erinevat võimalust). 1) topomõõdistusel – kaartidel anti kõrgus edasi kas punkti või isojoonena, väga täpne 2) fotogrammmeetriline – aerofotode abil saadakse koostada suure ala kohta üsna täpne mudel 3) laserskaneerimine(lidar) – ruumiandmed kogutakse kiiresti punktipilvena, täpseim meetod omalaadsete seas, saadakse ka taimestiku alt, päike ei mõjuta töö aega 4) töö digitaalses stereojaamas- fotogrammeetriline viis, kõrgusandmeid mudeli näol võib genereerida nii ühtlase vahega punktidena, või punktidena kõrguse muutumise kohal 13.Kõrgusmudelid – DEM, DTM ja DSM erinevused. DEM- digital elevation model on kindlas mõõtkavas kõrguslik mudel, mis annab visuaalse võimaluse maastiku nähea. Ta on punktide kogum, kus igapunkti kohta on teada kolm koordinaati , ehk punkti plaaniline asukoht ja kõrgu. Mudeli moodustavad punktid võivad
tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa. Muinsuskaitse all peab olema. Arheoloogilised kaevamised: Probleemkaevamised Päästekaevamised (järk-järgult kasvanud, üle 90% uurimistöödest on päästekaevamised) Arheoloogilised kaevamised Pompeis 18. sajandil – asjahuvilised (arheoloogid) vaatasid pealt, kuidas töömehed kaevasid. Põhiline oli tähelepanu ehitistel ja suurematel skulpruutidel, väiksed esemed jäid sageli tähelepanuta. Fotogrammeetriline plaan – tihti selgem, kui käega joonistatult. Kameraaltööd (järgneb arheoloogilistele kaevamistele, nn teine etapp) Leidude puhastamine ja konserveerimine Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida
annaabi.ee 
