Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis 20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne. Aastatel 19061908 viibis ta aga fotograafina KaugIdas, millest samuti on fotosid säilinud. Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 19001908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910. aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted. Mitmesugused eritehnikad Sajandivahetusel värvifotot ei tuntud, fotosid koloreeriti akvarell või õlivärvidega. Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad
seda tegi?» ...Üks viimaseid kirju tänavuse jaanuari lõpust räägib taas suurest lärmist ja kisast trepikojast ja selle lõpus kahetsetakse: «Keegi ei juhi neid lapsi, keegi ei selgita, kus hea, kus halb.» Aga isik on süüvõimeline alles siis, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane. Sergei on olnud ikka veel kas 9- või 10- või 12-aastane. Majaelanikud laiutavad käsi. Nad on küll koledate tegude kuupäevi ja kellaaegu fikseerinud, pätitegusid fotografeerinud ja filminud, aga miski ei aita. Kõike ei ole võimalik ka tõendada. Annelinna kortermajade haldusfirma Kaldatare juhataja Helve Käki ütleb, et nemad saavad sellelt ühistult aastas paar korda teateid selle kohta, millist vara tuleb taas parandama minna. Nüüd viimane kord olid jälle need postkastid. Helve Käki sõnul on olukord võimatu ja laps süüdimatu. «Meil on Annelinnas 20 maja, mida me haldame, aga sellist probleemi pole kuskil,» sõnab ta. «Inimestest on kahju
annaabi.ee 
