· Muusikat esitas harilikult pianist, uhkemates kinodes ka ansambel või orkester. Helifilm · Filmi helindamine on väga töömahukas protsess. · (salvestatakse helid eraldi, monteeritakse iga heli sinna kuhu vaja, peale seda lindistatakse pilt ja heli kokku s.t. pannakse heli ja pilt korraga liikuma ja salvestakse ühele magnetlindile. Siis tuleb see filmilindile kopeerida muuta magnethelisalvestus fotograafiliseks helisalvestuseks.) · Kaasaegsess helifilmis on nii pilt, kui ka heli ühel filmilindil. · Muusikalise kujunduse kaudu saab tegelasi muuta sümpaatseteks või siis eemaletõukavateks jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER
hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid (hõbedata fotograafia). Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil optilisele kiirgusele, ka selle võime kvantitatiivne mõõt, mis määratakse kindlal viisil säritatud ja töödeldud fotomaterjali fotokihtide optilise tiheduse järgi. Valgustundlikut valge valguse suhtes nimetatakse üldiseks (fotograafiliseks) valgustundlikuks, monokromaatilisekiirguse suhtes spektraaltundlikkuseks, värvilist (kollast, oranzi või punast) valgusfiltrit läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist
hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid (hõbedata fotograafia). Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil optilisele kiirgusele, ka selle võime kvantitatiivne mõõt, mis määratakse kindlal viisil säritatud ja töödeldud fotomaterjali fotokihtide optilise tiheduse järgi. Valgustundlikut valge valguse suhtes nimetatakse üldiseks (fotograafiliseks) valgustundlikuks, monokromaatilisekiirguse suhtes spektraaltundlikkuseks, värvilist (kollast, oranzi või punast) valgusfiltrit läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses
annaabi.ee 
