impressionismist. Varasemas perioodis maalis ta traditsiooniliselt ja kitsalt. Maalis väga täpselt, selgete kontuuridega, pintsli töö oli üsna peenike. Hiljem tema meetodid muutusid : avardas kujundite varjundeid, andes piltidele sügavama sisu. 20.a. hiljem tema maalimismaneer hakkas väljenduma luules ja müsteeriumis, millega andis impressionistlikuma pildi. 1860ndatel hakkas Corot huvituma fotograafiast. Tehes pilte iseendast ja konsulteerides teiste kuulsate fotograafidega. Fotograafial oli nii suur mõju, et surus isegi tema maalimismõtteid järjest enam allapoole. Maalimisele avaldas fotograafia mõju, mis tegi tema maalid vähem dramaatiliseks aga teistpidi rohkem poeetiliseks. Corot`i tööd on üleval Prantsuse , Hollandi, Suurbritannia ja Ameerika muuseumides. 2 Corot`i töödest on esile tõstetud tähtsas rollis Prantsuse filmi L`Heure d`ete süzees. Corot suri 1875.aastal Pariisis
autobussiõnnetuses rängalt vigastada ja oli 3 kuud pärast õnnetust sunnitud olema kogukehakipsis. Sellel ajal otsustas Frida edaspidi ainult maalimisele pühenduda. 1926 maalis ta oma esimese autoportree. Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima. Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ringkonnale, kus ta tutvus mitmete kunstnikute ja fotograafidega. 1938. aastal klassifitseeriti Kahlo loomingu sürrealistlikuks. Siiski teavitas naine: ,,Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." 1939. aastal avas Frida näituse Pariisis Renón'I ja Collea galeriis. Ülemaailmselt sai ta kuulsaks pärast prantsuse ajakirja Vogue esikaanel poseerimist. 1953. aasta kevadel korraldas Lola Alvarez Bravo la Galera de Arte Conteporaneo Frida Kahlo esimese isikunäituse Mehhikos