Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga oli oma tegevuse algaastail nii rahalisi kui ruumilisi raskusi ja seetõttu sai foto- ja filmiosakonna 3 asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone. Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele "Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga". Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe "Uus Eesti" fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A
12 Konsverveerimis- ja restaureerimistööd Fotode konserveerimine hõlmab kuivpuhastust (tolmuosakeste eemaldamine pehme lapi, pintsli või purki suletud puhta suruõhu abil), märgpuhastust (spetsiaalsed lahused, alkohol, destilleeritud vesi), rebendite parandamist kasutades arhiivikindlast materjalist valmistatud spetsiaalset kleeplinti. Konserveerimine hõlmab enamikel juhtudel fotodokumentide läikepoolt, emulsioonipoolel esinevate vigade puhul pöörduda spetsialisti poole. Konserveerimisel peab tundma fotomaterjale, et mitte kasutada valesid vahendeid. Unikaatide puhul tuleb kõne alla ainult ümbriskarpide puhastamine ja parandamine, klaasita unikaadi pühkiminegi võib teda kriimustada. Kolloodiumnegatiive ei või puhastada alkoholi või eetriga, sest emulsioonile sattununa lahustavad need ained sideainena kasutatud kolloodiumi ja negatiiv hävib (Filmiarhiiv, 2015).
annaabi.ee 
