korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi: nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide aerosoolidest ning nende aerosoolide mõjust pilvede optilistele ning füüsikalistele omadustele. 20. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. Maakera kaitsev osoon tekib stratosfääris. O2 absorbeerib päikese UV-kiirgust lainepikkusel 220-330 nm. Osoon tekib atmosfääris hapnikust: O2 + hv-> O + O O + O2 + M -> O3 + M ning laguneb fotodissotsiatsiooniga: O3 + hv -> O2 + O või reaktsioonide seerias, mille üldvalem on: O+O3->2O2 Kuna osoon absorbeerib tugevalt 220-330 nm vahemikus, kaitseb see ohtliku UV-B-kiirguse eest (290 nm < < 320 nm ). UV-A kiirgus (320-400 nm) on suhteliselt vähem ohtlik, ning UV- C-kiirgus ( <290 nm) peaaegu ei tungi troposfääri. Kui osoon ei absorbeeriks UV-B-kiirgust, oleks elu Maal kahjustatud. Osooniga absorbeeritud elektromagneetkiirguse energia muutub soojusenergiaks. See seletab temperatuuri tõusu
Eriti tundlik on lubjakivi: nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide aerosoolidest ning nende aerosoolide mõjust pilvede optilistele ning füüsikalistele omadustele. 27. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. Maakera kaitsev osoon tekib stratosfääris. O2 absorbeerib päikese UV-kiirgust lainepikkusel 220-330 nm. Osoon tekib atmosfääris hapnikust: O2 + hv-> O + O O + O2 + M -> O3 + M ning laguneb fotodissotsiatsiooniga: O3 + hv -> O2 + O või reaktsioonide seerias, mille üldvalem on: O+O3->2O2 Kuna osoon absorbeerib tugevalt 220-330 nm vahemikus, kaitseb see ohtliku UV-B-kiirguse eest (290 nm < < 320 nm ). UV-A kiirgus (320-400 nm) on suhteliselt vähem ohtlik, ning UVC-kiirgus (
annaabi.ee 
