planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas
temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetvälinagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid- plaatjaid kive. 3 Geograafia ja pinnavormid Veenuse pind ja pinnamood oli kuni 20
annaabi.ee 
