perekonda trilobiite, millest rohkem kui 90 on leitud Kambriumist. Mitmed Kambriumi trilobiitide liigid elasid geoloogilise ajaskaala järgi lühikest aega - 1 miljon aastat või vähemgi. Seetõttu on nad Kambriumi lademe tähtsaimateks juhtfossiilideks. See positsioon on saavutatud samuti tänu faktile, et neid on lihtne välisehituse järgi identifitseerida ja eristada. Enamik trilobiite roomas või ujus mööda merepõhja jättes oma liikumisest maha jälgi, mis on säilinud fossiilsetena. Osad jälgedest on tekkinud kaevamise või kraapimise tagajärel. Liikumise on jäädvustanud jäljerajad. Mõned väikesed trilobiidid võisid ujuda või hõljuda vees. Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul oli rohkesti vetik-stromatoliite. Kambriumi ajastul elasid ka kahepoolmelised heljumist toituvad puuduluksed käsijalgsed. Käsijalgsed, keda võib leida ka kaasaja meredest, sarnanevad väliselt nendega mittesuguluses olevate karpidega, kes kuulusid samuti Kambriumi fauna koostisse
kõrvaletõrjumine õistaimede ehk katteseemnetaimede poolt. Vara-Kriidi kõige silmapaistvam muutus oli see, et okaspuud muutusid kõige suuremateks ja palmlehikuliste aeg sai läbi. See muutus oli aga samuti lühiajaline, sest ligikaudu 100 milj. aastat tagasi Kriidi ajastu keskel ilmusid õistaimed, kes ajastu lõpuks ületasid juba okaspuid. Tänapäeval on umbes 200 000 liiki õistaimi ja umbes 550 liiki okaspuid. Selle sajandi algul loeti paljud Ülem-Kriidi fossiilsetena säilinud lehed ekslikult tänapäevaste liikide hulka. Kuid sarnasus Kriidi ajastu ja tänapäevaste taimede vahel on ainult pinnapealne. Paljud Kriidi ajastu taimedest kuuluvad väljasurnud liikide hulka. Mitmed tänapäevased perekonnad ja sugukonnad ei ulatu geoloogilises ajas nii kaugele kui oletati. 500-st elavast õistaimede sugukonnast ainult 50 arvatakse ulatuvad Kriidi ajastusse. Mitmed sellest ajastust pärit liigid on praegu hästi tuntud, nagu näiteks
annaabi.ee 
