leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana
kasvukohtade taimed; · Igihaljad; · Ei vaja kasvamiseks mulda, seega asustavad igasugu substraate (puutüved, kaljud); · Paljud liigid taluvad pikaajalist läbikuivamist, imevad end pärast vett täis ja kasvavad edasi; 29 · Toodavad orgaanilist ainet, sh raskesti lagunevat samblakõdu ja turvast (oluline mulla orgaanilise aine moodustajana). Helviksamblad ehk maksasamblad Helviksammaltaimed on vanimad fossiilselt tõendatud maismaataimed, neil puuduvad õhulõhed. Kõik helviksammaltaimed toodavad limast eritist, mis aitab neil niiskust imada ja säilitada. Paljudel on rakkudes nn õlikehad, mis kõrgemalt arenenud taimevormidel enamasti puuduvad. Sisaldavad aromaatseid ühendeid, mille kasutusvõimalusi uuritakse. Kasvavad eelistatult märjal substraadil, seetõttu tihti veekogude kallastel. Vajavad seensümbiondi olemasolu teatud eluetapil.
annaabi.ee 
